Eesmärgiks Swedbanki Tallinna Maraton: kuidas läheb valmistujatel?

Jooksmine on üks kõige lihtsamaid ja universaalsemaid liikumisviise. Lihtsustatult: jooksmiseks läheb vaja ainult jooksujalatseid ja riietust ning natuke tahtmist. Joosta saad igal pool. Joosta võid iga kell. Joosta võid täpselt nii palju kui soovid. Vaatamata jooksmise lihtsusele kätkeb see tegevus endas oluliselt rohkem, kui alguses tundub.

 

Seda on kogenud ka projektis Eesmärgiks Tallinna maraton osalevad kuus jooksjat, kes sügiseseks jooksupeoks nüüdseks mõned kuud valmistunud on. 

 

Jooksumahu kasvades lõid mitmel projekti jooksjal välja erinevad vigastused. Väikesed valud andsid märku probleemidest ning sundisid ettevaatlikkusele, vaatamata sellele, et iga jooksjat juhendab kogenud treener. Ent vigastuste põhjuseks pole sageli see, mida treeningutel tehakse, vaid hoopis see, mida treeninguvälisel ajal ei tehta või mida varasemas elus on tehtud. Moodne elu tähendab ju sageli istuvat eluviisi ning vähest liikumist, mis mõjutab meie füüsilist valmisolekut rohkem kui tund või kaks treeningut. 

 

Ent nüüdseks on projektis Eesmärgiks Tallinna Maraton treenivatel jooksjatel erinevad vigastused ja probleemid seljatatud ning esimesed kevadised võistlusedki edukalt läbitud. Swedbanki Tallinna Maratonil kolme tunni piiri ründav Jegor startis mais Riia poolmaratonil ning juuni alguses samal distantsil Narvas. Kevade eesmärgiks seatud 1.25 poolmaratonis ei täitunud, nii oli Riias tulemuseks 1.27.52, mis andis Lätis koha saja parima seas. Maikuine palavus jättis kahtlemata tulemusele tugeva jälje, sest palavas joostes kulub rohkelt energiat keha jahutamisele. 

 

Riias läbis oma esimese poolmaratoni ka Kertu, tema tulemuseks 1.44.23, mis ületas treeneri prognoose ja tõi naeratuse ka Kertu näole. 

 

Oma esimeseks maratoniks valmistuv Daisi näitas esimeste võistlustega, et varasemalt rattasadulas kogutud kilomeetrid tulevad kasuks ka jooksurajal. Kevade esimene poolmaraton Tartu maastikumaratonil tõi tulemuseks 1.43.01. Mõni nädal hiljem oli Daisi stardis juba Narva Linna Jooksul püstitades piirilinnas uue isikliku rekordi 1.39.11. Tulemus tegi rõõmu, sest Daisi kevadisi treeninguid mõjutas jooksumahtude kasvust tingitud vigastus, mistõttu kõval pinnasel jooksmist ning tempokamaid treeninguid pidi piirama.

 

Samuti oma esimeseks maratoniks valmistuv Elis on kevadel piirdunud lühemate võistlustega, kuid aprillikuine Janeki maratoni 5 km distants tõi talle naiste arvestuse võidu. Juuni alguses toimunud Peetri jooksul suutis Elis sama pika võistlusmaa läbida esmakordselt kilomeetri tempoga alla viie minuti.

 

Jegori abikaasa Katrin on mais-juunis kogunud samuti ohtralt võistluskilomeetreid startides nii Riias kui ka Narvas, samuti mitmel lühemal rahvajooksul. Kõik võistlused pole küll lõppenud plaanipäraste tulemustega, kuid maikuiste võistluste eesmärgiks polegi rekordite jooksmine, vaid võistluskogemuste hankimine. Kui võistlus läheb hästi, õpetab see meile midagi, kui võistlus läheb halvasti, õpetab see meile veelgi rohkem. Katrin ei jäänud rahule juunikuisel Narva Linna Jooksul tulemusega 2.08.52 läbitud poolmaratoniga, kuid rahulolematus suurendab vaid jooksunälga.

 

Projektitiimi kuues liige, Kristjan, liitus klubi treeningutega mõnevõrra hiljem, mistõttu pole ta veel võistluskogemusi jõudnud hankida. 

 

Kuigi tulemused on jooksmise kõige kergemini mõõdetav osa, hõlmab projekt Eesmärgiks Tallinna Maraton palju enamat. Igakuiste ühistreeningute käigus on õpitud jooksutehnikat, mäkkejookse ning erinevaid üldkehalisi harjutusi, mis teevad meist parema jooksja ning varem või hiljem mõjutavad ka jooksutulemusi. Ühistreeningud ja ühised võistlused on sidunud kuus jooksjat tugevasse tiimi kokku, me elame teineteisele oluliselt rohkem kaasa, kui mõni kuu tagasi, õpime üksteist järjest paremini tundma. See ongi jooksu kõige suurem väärtus, mida ka projekt Eesmärgiks Tallinna Maraton väga hästi demonstreerib – jooksmine toob uusi sõpru!

Tekst: Janek Oblikas
Foto: Mallor Malmre