10 kohta, mida külastada Narvas

Narva linn on täis ilusaid ja huvitavaid kohti, mida oma silmaga nägema peab. Iga koht räägib enda lugu ning on täis ajalugu, mida vaatajale jagada. Narva asukoht kahe riigi piiril on alati olnud linna kõige iseloomulikumaks jooneks. Narvas on ajalugu talletatud kogu oma vastandlikkuses, ent samal ajal siiski terviklikus, kaunis ja dramaatilises arhitektuurses ansamblis, mille sarnast pole kuskil mujal Euroopas: jõe vastaskallastel, teineteise vahetus läheduses (noolelennu või musketilasu kaugusel) kõrguvad kaks kivikolossi – saksa rüütliloss Hermanni Linnus ja vene Ivangorodi kindlus.

 

Mälestusmärk “Rootsi lõvi”
 

Mälestusmärk tähistas Karl XII edu Narva eest aastal 1700, mil Põhjasõja käigus purustati Narvat piiranud Vene vägi. See mälestussammas oli Rootsi kuningriigi kingitus Narva linnale ja lõvikuju oli koopia Stockholmi kuningalossi ees asunud kujust. Mälestussammas hävines Teise maailmasõja ajal, kuid taasavati 2000. aastal lahingu 300. aastapäeva puhul. Mälestusmärgi juurest avaneb nö 5 krooni vaade ehk pilt kahest kindlusest, mis oli kujutatud Eesti 5-kroonise rahatähe tagaküljel. Monumendil olevad tähed MDCC tähendavad aastat 1700 ja lause "Svesia memor" tähendab Rootsi mäletab.

 

Narva bastionid

Narva bastionid koos linnusega on piirilinnas peavaatamisväärsus. Ah et miks need vanad ja karedad seinad nii erilised on? Õigem oleks vist öelda, et nad on müstilised. Bastionide paksudes seintes hoiti ajaloo salapärasemaid momente ning legende. Need uhked sõjaehitised olid alati ainult väljastpoolt ligipääsetavad, kasematid peideti külastajate pilkudest tavaliselt ära. Nüüd aga jagab Victoria bastion oma saladusi kõigiga ja seega on oodatud kõik huvilised. Käikude sees olev ekspositsioon jutustab sellest, kuidas toimus bastionide ehitamine ja kuidas kasutati bastione nende pika ajaloo erinevatel etappidel.

 

Narva jõepromenaad

Jõepromenaad on Narva ajaloolises südames asuv kaldapealne, ca 967 m pikkune ala, mis on idast piiratud Narva jõega, läänest bastionimüüride ja Hermanni kindlusega, põhjast Narva Sadamaga ning lõunast Joaoru puhkeala ja rannahoonega. Promenaad on huvitav tänu oma temaatilistele objektidele: Rootsi terrass on kogupere puhkeala, kus asuvad lõvide kujud,  Dahlbergi vabaõhulava ning päikeseplats, kus paiknevad suvekohvik, purskkaev ja päikesekell. Narva jõepromenaad pikkusega ligi 1 km laiub piki Narva jõge Victoria bastionist kuni Narva linnuse jalamini. See on kujunenud Narva südameks, olles ühtaegu atraktiivne nii kohalikele kui külalistele. Promenaadil võib näha jalutajaid, kalureid ja sportlasi iga ilmaga.

 

 

 

Narva linnus

Narva linnus, mis rajati XIII sajandi lõpus Taani kuninga asehalduri residentsi tarbeks, on linna peamine vaatamisväärsus. Liivi Ordu võimuletulekuga Eestis sai linnus ordu esindajate peakorteriks. Tegemist on kõige mitmekülgsema ja kõige paremini säilinud kaitseehitisega Eestis, pindalaga 3,2 ha ning selle kõrgeimaks punktiks on Pika Hermanni torn (51 meetrit). Hetkel asub linnuses Narva Muuseum, kus avati suvel 2020 uus püsiekspositsioon, linnuse Põhjaõues tegutsevad käsitöökojad ning samuti korraldatakse siin erinevaid kontserte ja üritusi. 

 

 

Kreenholmi piirkond ja Kreenholmi manufaktuur
 

Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub 2 astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Astangute vahel asub Kreenholmi saar. XIX sajandil ehitatud manufaktuur oli tol ajal Vene impeeriumi suurim vabrik, kus töötas 1913. aastal üle 10 000 inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, veetornid, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad ning Kreenholmi park.
 

 

Narva raekoda
 
XVII sajandist pärit linna hollandi barokkstiilis raekoja hoones on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mõjud. Raekoja platsi arhitektuurilisse ansamblisse kuulusid raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jõukate rootsi linnakodanike elumajad. Kahjuks on tänapäevani säilinud üksnes raekoda, muud hooned hävisid II maailmasõjas.

 

 

 

Issanda Ülestõusmise Katedraal
 

Katedraal ehitati aastatel 1890-1896 Kreenholmi Manufaktuuri õigeusulistele töölistele. Arhitektuuriline lahendus pärineb Bütsansi traditsioonist ning kiriku seinte ja kuplite ehitamisel kasutati kohaliku telliskivi, sokkel, trepid ja kaunistused on loodud soome graniidist. Kirikut külastades on Sul võimalus näha kolmeosalist ikonostaasi ja XVII sajandist pärinevat Kristuse puidust krutsifiksi. Huvitava faktina võib välja tuua, et 1944. aastal Teise Maailma sõja ajal pärast pommitamist, kui kogu linn oli purustatud, jäi paeaaegu puutumata ainult kirik.
 

Paul Kerese mälestusmärk
 

Eesti maletaja ja rahvusvahelise suurmeistri Paul Kerese 100. sünniaastapäeva puhul püstitatud pronksist mälestusmärk asub Puškini tänava ja Peetri platsi vahelises skvääris. Mälestusmärgi autoriteks on tuntud eesti skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd. Nende idee järgi võivad huvilised istuda Kerese vastas malelaua taga ja mõtiskleda partii üle. Monumendil on kujutatud 1975. aastal Vancouveris toimunud Kerese ja Walter Browne'i matši, kuid ekslikult on pandud Keres mängima valgete malenditega.

 

Narva muuseumi Kunstigalerii
 

Galerii asub 18. sajandil Gloria bastionile ehitatud vanas magasiaidas. Galeriis toimuvad Eesti ja Narva kunstipärandit, professionaalset kaasaegset kunsti ning visuaalkultuuriga külgnevaid valdkondi tutvustavad näitused. Narva Muuseumi Kunstigaleriis on avatud muuseumi kunstikogu põhjal kureeritud püsinäitus "Elu või karma? Narva lood". Eksponeeritakse ligi 200 teost barokk-ajast tänapäevani.

 

 

Narva-Jõesuu

Soome lahe kaldal, Narva jõe suudmes, ainult 14 kilomeetri kaugusel Narvast, asub Narva-Jõesuu. Juba XIX sajandi alguses sai sellest väikesest hubasest kuurordist Peterburi aristokraatidel armastatud puhkekoht. Linnas asuvad sanatooriumid, hotellid, puhkekodud, ja kämpingud suudavad mahutada tuhandeid külalisi. Suurepärane balneoloogiline kliima, männimets, kena rand kuldse liivaga, Läänemere jahe ja puhas vesi – kõik see teeb Narva-Jõesuu eriliselt ligitõmbavaks puhkepaigaks.

 

 

Nüüd on peamised vaatamisväärsused teada ning aeg on vaid reis ette võtta. Visit Narva kodulehelt on võimalik leida veel palju erinevaid soovitusi, kuhu sööma minna, mida vaadata ja millised kontserdid on tulekul. Narva on väärt avastamist kas üksi või koos perega. Ning peale Narva Energiajooksu ongi paras aeg endale Narva-Jõesuus tuba broneerida ja aeg maha võtta!

 

Loe lähemalt, kuhu minna Narvas: visitnarva.ee