77-aastane maratoonar Teeväli: oluline on hea vorm, rõõmsameelsus ja elu nautimine
Harrastussportlane Leili Teeväli on jooksnud enam kui 400 maratoni kodu-ja välismaal. See on muide Eesti naiste rekord. Teeväli aga ei kavatse nii pea jooksutosse nurka visata ja jookseb kuni tahtmist ning rõõmu jagub. Tänavuse jooksuhooaja esimeseks võistluseks saab olema 18. mail toimuv LHV Maijooks.
Te pole vahele jätnud mitte ühtki Tallinna maratoni. Miks Te jooksete maratone?
Esimene Tallinna maraton oli 1990.aastal. Aeg oli siis 3:30:05. Järgmise jooksin kakskümmend aastat hiljem ja siis kulus maratoni jooksuks 4 tundi ja 52 minutit. Enesetunne oli väga hea ja sellest ajast tekkis soov end veel proovile panna. Üks maratoni läbimine järgnes teisele ja lõpuks tekkis harjumus.
Sekka ka välismaratone?
Välismaratone on läbitud üle 100, sealhulgas erinevaid riike 21. 2022.aastal sattusin südameoperatsioonile. Südameklapi vahetus, ent neli kuud pärast operatsiooni tegin esimesed võistlused - muidugi lühematel distantsidel. Nii sain uue hingamise ja paistab, et lõppu polegi. Liigun seni, kuni jätkub tahtmist, tervist ja rõõmu.
1984. aasta Tartust Otepääle maraton. |
Võtate osa ka LHV Maijooksust. Kas 7-kilomeetrine distants on vaid kerge soojendus?
7 km on piisavalt lühike kui ka pikk ja hea treeningu eest. Rahva seas liikumine on lõbus ning meeleolukas pealegi. Tahtmatult tekib konkureerimine oma vanustega ja mõnikord ka noorematega.
Alustasite jooksuga suhteliselt hilises eas. Kas sellel harrastusel on üldse vanusepiirangut?
Olin 36-aastane, kui alustasin jooksmisega ja see pani aluse minu eluviisile. Nädal hiljem arvasin, et mis see 42,195 km siis joosta pole ja läbisin elu esimese maratoni.
Nii sai alguse "kiirustada aeglaselt" - isegi teadmata kuhu. Usun, et aktiivse liikumisega võib alustada igal ajal vanusest olenemata.
Tuleb seada vajalik eesmärk ja liikuda selle suunas - sel viisil kulgeme märkamatult. Pealegi on pidevalt midagi oodata: trenni, jooksuvõistlust või välismaratoni.
Me ise loome endale huvitava ja sisuka elamise viisi.
Inimene vaatab, et tahaks ka sportlik ja vitaaline olla nagu Teie olete. Millest alustada?
Alustada tuleks kõnniga ja kui tundub, et suudad veidi kiiremini, võib mõne jooksusammu vahele teha. Päris algajale sobiks elektripostide vahe kõndida ja sörkida vaheldumisi. Ülioluline on, et jalanõud oleksid sobilikud pikaajaliseks liikumiseks. Samuti on spordikell hea abiline näitamaks südame löögisagedust. Lisaks on huvitav jälgida oma liikumist, kilomeetriaega ja ööund. Lõpuks muutub harjumuseks ja hakkad igapäevaseid samme jälgima.
Liikumine omas tempos sobib kõigile ja alati on võimalik valida lühemaid distantse - 5 kilomeetrit näiteks on jõukohane igale tervele inimesele. Maraton aga väljakutse neile, kes on piisavalt treeninud. Minu jaoks on oluline säilitada head vormi, olla rõõmsameelne ning terve ja elu nautiv pensinär.
Millised jooksuvõistlused on sel aastal plaanis ja mille alusel olete need valinud?
Maraton100 lehelt valin välja. Lisaks on mõned jooksud, mis on traditsioonilised - nagu Tallinna maraton.
Sel hooajal jooksen alustuseks LHV Maijooksu. Järgmiseks Võrumaa jooksu ja kõnnisari, Vaskna järve jooks, Hummuli metsajooks, Viljandi järvejooks,Tartu Maastikumaraton, Narva Linna Jooks, Tallinna Maraton jne.